22.06.2013 Pärnu võistlus, kohtunik Peteris Akimovs

Mul on rõõm, et minuga koos elab üks väga unikaalne koer Seva. Sevaga võib proovida kõiki alasid, kartmatult, et ta kuidagi nendesse halvasti suhtub. Sevale meeldib elu, sest ta on nõus igasugustest tegevustest alati kaasa lööma ja perenaise pööraseid ideid toetama.

Ma jällegi olin sunnitud pidama pausi ja tähtsamad uudised blogisse ei jõudnud.
Aga luban, et varsti saab see viga parandatud.

Katsun nüüd lühidalt kirja panna.
22.06.2013 toimusid agilityvõistlused Pärnus, Tammiste koolitusplatsil ja kohtunikuks oli palutud hr Peteris Akimovs, Lätist.

Peale koera võistlusele kirja panekut pabistasin selle üle, et kas see oli hea mõte. Ma olen alati kartnud Akimovsi radu, sest nad tundusid alati väga keerulised.  Peagi selgus, et pabistasin ilma asjata. A0-i rada oli väga mõnus nii koerale kui ka koerajuhile - väga kiire ja loogiline rada!

Seva pärast ma ei muretsenud, sest meie eesmärk polnud võit, vaid osavõtt. See oli Seva elus esimene A0 võistlus.

Rajal oli Seva kiire, särtsakas, tähelepanelik ja kuulekas koer, mille üle on mul ainult hea meel.

Meie tulemus I koht. Rada puhtalt läbida ei õnnestunud, aga see on ka loomulik, sest me ju alles mõlemad õpime :) Aga rajal põhjustatud vead polnud üldse koera süü, sest tõtt öelda, olin mina see, kelle pärast ta mõned viiekad rajalt korjaski. Ma ei jõudnud tema eest minema lipsata, kui ta raketikiirusel jõudis mulle juba järgi ja sai mind igalt poolt kätte. Minul tuleb hakata harjutama nüüd jooksmist, et olla kiiret koera väärt.

Turbo sheltist siis pilt ja video:

Video

Aianduskeskuses Hortes toimus Suur Sõbrakuu KOERASHOW

16.02.13 kutsus koeraspordiklubi KOERUS meid Hortesesse esinema ja näitama koeratantsu. 

Seekord tantsulõvi Vitas jäi koju. Võtsin ette hullumeelse plaani proovida lavale minna 8-kuuse kutsikaga. Trenni pole ma Sevaga üldse teinud, ainult korraks kodus mängu sees natuke proovisin tantsu meenutavaid elemente ja see oligi ka kõik. Mingit konkreetset kava ei osanud ka välja mõelda, sest polnud kindel kuidas koer kõigele sellele reageerib või ei reageeri üldse.

Esinemise ajal Seva ei vedanud mind kordagi alt ega põgenenud lavalt. Ta pidas kahes tantsus suurepäraselt vastu. See oli talle pigem üks lõbus mäng suure tähelepanu all - tõepoolest mis siin nii võimatut ja rasket saab olla. Muusika mängib, vaipkate on mõnus st ei ole libe, ruumi palju, trikid on tuttavad ja perenaine kõrval. Lihtsalt võta ja naudi seda melu!!

Selge see, et mõlemad esitatud tantsud ei pärine muidugi mingist ülitasemel olevast tsirkuse numbrist, aga ideeks oli pakkuda pealtvaatajatele meeleolu tõstmise eesmärgil väikest teatrit.

Videod:
http://www.youtube.com/watch?v=1jNI6nyk3gc
http://www.youtube.com/watch?v=z6yMzA9oaz8
http://www.youtube.com/watch?v=5CjthRw2eJM

Tunnelite võistlus 09.02.2013

Olen olnud väga hõivatud  ja kahjuks polnud isu ega aega uudiseid blogisse kirjutada. See ei tähenda sugugi seda, et Seva istus tegevuseta. Mitmed suurejoonelisemad sündmused on juba selja taha jäänud. Alustan sellest, et käisime esimest korda ühel välivõistlusel, ma mõtlen võistlust, mis asus kodusest treeninghallist eemal. Osalesime Lool koertekool TUBLI poolt korraldatud Tunnelite võistlusel A0 klassis. Võistlema midi klassi registreerus rekordarv sheltiesid! Kokku 4 sheltiet. Baily, Tiffany, Frida ja minu Sevastjan. Ja üks basenji. Kõik olid väga tublid. Ma arvan, et ma väga mööda ei paku kui ütlen, et vanuse poolest noorim võistleja oligi minu Seva. Aga veel kahe sheltie jaoks oli see samuti esimeseks võistluseks. Nii et tase oli peaaegu ühesugune. Ma sain tuttavaks väga toredate sheltieomanikega. Väga vahvad inimesed on nad!!

Meie tulemus oli 2.koht! See oli meeldiv üllatus, sest võistlema minnes oli minu ainsaks eesmärgiks see, et saaks koos kutsikaga lihtsalt lõbusalt aega veeta. Üldiselt tunnelite võistlusi ma ei ole armastanud, sellest ajast peale kui käisin Pudikuga võistlemas sarnasel võistlusel, peale selle Pudik ühel hetkel arvas, et talle aitab tunnelitest ja mul tuli näha vaeva  et teda uuesti tunnelisse saata. Vitasele poleks lihtsalt pähe mahtunud, miks peab neid tunneleid kümme korda läbi jooksma. Aga Seva on teistsugune ja temaga mul seda ohtu ei ole, nii et ootame juba järgmist tunnelite võistlust.

Mul ei olnud erilisi nõudmisi seatud kuidas, kui kiirelt jne peaks koer tunneleid läbima. Sevaga jäin ma väga rahule, sest ta oli tubli, mõtles kaasa, oli motiveeritud, kiire ja väga rõõmsas tujus. No mida veel tahta ühelt 8-kuuselt kutsikalt, kes tuli elus esimest korda  tunnelite rada jooksma. Ainult iseendaga ma päris rahul ei ole, minu juhtimine annab soovida, sest viimati tegelesin agilityga eelmine suvi ja mitmed juhtimisvõtted on juba meelest ära läinud. Loomulikult on sellest tehtud ka videod, neid saab näha klikkides siia http://www.youtube.com/watch?v=GBbp1wJD8M8

Kahetsen väga, et olin ilusa jooksu koerale ära rikkunud http://www.youtube.com/watch?v=JCJ382UNC9Y
Lisan siia pildi (autor Merilin Saava)

Pildi autor Kristina Soon

Karjakoerale karjakoera elu

"Enne kui kutsikat valima lähed, uuri vanemate tausta", ütles mulle õpetlikus toonis üks mu väga hea ja usaldusväärne sõber. Teiste sõnadega unista julgelt, otsusta targalt! Mu valikut mõjutas kõige enam see, et Seva ema ja vanaema elavad töökoera elu ja sellest lähtuvalt on ka tõelised karjakoerad, kes karjatavad suisa ponisid. Seda suure huvi ja naudinguga. Väga positiivne! Tegin endale selgeks ühe sellise detaili, et minu unistuste koeral näitusepotentsiaal võib olla, aga tööliin PEAB olema. See oli minu põhimõte number üks kutsika valikul. Nii et võin nüüd julgelt ja täieõiguslikult väita, et mul on kodus tööliini sheltie!

Austatud blogi lugejad, te ei kujuta ette mida see tegelikus elus mulle kodus tähendab, see tööliin möllab selle kutsika sees ööpäevaringselt. Ma enam ei mäletagi, mil ma rahus sõin, toimetasin, niisama istusin, nina nokkisin. Võimatu isegi seda blogi kirjutada, sest kuts tõmbab mind toolilt alla, röögib ja hammustab kui ma tema hõikamistele ei reageeri. Elu pole enam meelakkumine, mis oli mul kahe rahumeelse puudliga elades. Aga ei, ma üldsegi ei kurda, vastupidi, iga päev on keegi, kes teeb tuju igakord heaks!

Pilt: Eesotsas Seva ema Delli ja kohe tema sabas ka vanaema Jessy:

(pildi autor Karin Põiklägu)

Meie peres on 2 lammast - nii mõtleb kutsikas. Tegelikult kõigest puudlid. Kuid karjatamist saab harjutada edukalt ka nende peal. Targad ütlevad "raske õppustel - kerge lahingutel."

Hurraa! hurraa! Unistus täitus!

( pildi autor Karin K.)

Mul on au Teile tutvustada armsad koerasportlased, sõbrad, tuttavad, head inimesed et lõpuks ometi täitus minu unistus. Mulle saabus eelmise aasta augustikuus Pärnumaalt, Kilingi-Nõmme Raja talu Miniloomaaiast "rebane." Kutsikas tuli mulle tõesti väga ootamatult. Jah, mis siin salata uut koera tahtsin endale juba ammu, ilmselt sellest ajast peale kui siin Eestis sheltie ja borderite beebibuum algas. Pidasin minagi tagasihoidlikult oma plaane. Küsimus oli vaid selles kust ja kelle käest võiks just minule loodud kutsika võtta. Uurisin ja puurisin igalt poolt. Kindlasti pidi kutsikas vastama sellistele kriteeriumitele nagu olema hulljulge iseloomuga,  korras psüühikaga, isane ja soobel. Vahepeal liikusid mõtted bordercollie peale ja nii jäingi enda arvamusele kindlaks, et tuleb see, kumb ennem mulle kätte satub. Saatus otsustas sheltie kasuks. Ja nii mul kodus praegu jooksebki isane vallatu sheltiepoiss nimega Scandyline Elegant Gentleman Sevastjan - Seva.

Seva sünnikodu:  www.miniloomad.ee. Seva kasvataja on väga hea südamega mees, kelle nimi on Andrus. Ei ole ma veel oma elus just palju temasuguseid meesterahvaid kohanud, kel oleks nii suur pühendumus ja armastus oma loomade vastu. Müts maha ta ees!
Teine Seva kasvataja on tuntud ja tunnustatud koerakasvataja-kohtunik Dina Korna, kennel Scandyline http://www.scandyline.narod.ru/.

Seva on väga julge kutsikas. Tervitab tänava peal isegi võõraid inimesi - selline käitumine on sheltie kutsika kohta väga kõva ja väga sheff!!! Tal on kaasasündinud ka agilitykoera võimed, maha ka ei jäänud vajalikud koeratantsuks õpetamise omadused. Ma olen väga väga õnnelik. Siis tahaksin kindlasti tänada Narvast pärit sheltie kasvatajat Olga Superovat, kennel Harwish (http://www.harwell.narod.ru/) kes algselt mind Dina ja Andrusega kokku viiski ning kuuldes minu plaanidest just perspektiivika töökoera pesakonna peale suunas, mis panigi mind väga tõsiselt selle peale mõtlema ja koheselt kasvatajaga kontakteeruma. SPASIBO, Olga!

Mõned pildid Raja talus:

(Pildil Seva 2-kuune Raja talus, nädal enne kojusõitu). Esimene kohtumine ka :)